Suvi on meile nagu uus hingamine. Elu päriselt ka keeb, isegi kõige kaugemas kolkakülas juhtub asju ja toimub midagi. Inimesed sõidavad oma paneelmaju täislükitud küngastelt alla mööda perifeeriat laiali... See on nagu karjalaskepäev, mis iseenesest kõlab palju ägedamalt kui see tegelikkuses on.
Sel aastal jõudsin tõdemuseni, et Suve tuuakse Türilt. Ja üldse mitte rongiga. Pärnus on nimelt ainult teivasjaam, kust saab 2 korda päevas Tallinna sõita.
Terve sadamatäis rahvast sai oma silmaga kaeda, kuidas Suvi tuli sel aastal Jahtlaevaga...
Arvatavasti toimus see umbes nii. Kevad (Türi) hakkas sealt Türi külje alt mööda Pärnu jõge vaikselt tulema. Suvebeebi põues soojas ja sau käes hakkas sõudma. Kõigepealt paberlaevaga, mis kasvas tee edenedes süstaks, mis muutus kanuuks, millest sai aerupaat.... ja nii kui Pärnus sildade alt läbi sai oligi jahtlaevaks paisunud :)
Nagu korralikus muinasjutus ikka, olid temaga kaasas ka velled Tali (Otepää) ja Sügis (Narva). Teise jahtlaevaga saabus aga üks ja ainus haldjast ristiema (Tallinn) , et valitsus-sau lapsekingades Suvele (Pärnu) üle anda.
Rahvas sai esimese suurema hooajapeo, mis peale pikka ei-midagi-toimumise-aega oli igati kosutav.
